#96 MAARJA NOORAK - GIRLPOWER

Möödunud nädalavahetusel toimus Pärnus auto24ringil ilmselt selle hooaja suurim ringrajaüritus. Tegemist oli Eesti, Leedu ja Soome Meistrivõitluste etapiga.

Teisipäeval ja kolmapäeval toimus Yamaha keskuse ja Kallio Racing koolitus ja rajapäev. Kuna eelmisest etapist oli ca kuu möödas ja mitte kordagi polnud rajale saanud, siis võtsin minagi koolituspäevadest osa. Teisipäeva esimene trenn oli selline tunne, nagu oleks hooaja esimene trenn. Päris keeruline. Kaks trenni tegin ja siis palusin, et Vesa Kallio prooviks mu ratast. Mulle tundus justkui hea, aga rehv ei kestnud. Käis ta siis sellega tegi mõned ringid ja tuli tagasi ning teadustas, et selle rattaga ei ole võimalik sõita, mitte miski ei sobi ja mittemiski ei toimi  Keeras mul amorte ja kolmapäeva hommikul pidin siis proovima. Ratas muutus veel juhitamatuks, väga raske tundus kaalult. Proovisin ja proovisin, stabiilselt 1.23-1.24. No mida?!

Otsustasin, et me tahan proovida Vihur Motosport Yamaha R6- Lihtsalt et oleks võrdlusmoment. Täiesti uskumatu, kui kerge oli selle rattaga sõita. Lühidalt võiks ütelda, et see ratas sõitis ise! Minu oma aga töötab mulle vastu ja teeb sõidu võimalikult keeruliseks. MIda ma kõik need aastad teinud olen?! Sõit on onud kui töö ja Vihuri rattaga oli see kui rõõm. Kui päev läbi oli aeg 1.23-1.24 siis kahe ringiga tegin 1.22. Kobistades.

Mõeldud tehtud, et vahetame mul rattal amordid ära. Proovime Öhlinsit, teeme telje vahe lühemaks, laseme nina allapoole, teeme ülekande kiiremaks. Et oleks võimalikult sarnased need kaks ratast. Reedel oli järgmine trennipäev- üks 10min ja kaks 15min trenni. Esimesse läksin oma rattaga, aga ei olnud parem midagi. Lisaks oli tekkinud jälle käiguvahetuse jama. Ühesõnaga, järgi jäänud kahe trenniga ratast seadesse ei saa, sest pole lihtsalt aega. Otsustasin, et võistlen sel korral Vihuri tiimis nende rattaga. Neil ole see sel korral juhuslikult sõitjata. Kahjuks aga ei olnud mul seda head tunnet, mis kolmapäeval ja ajad midagi head ei näidanud.

Reede õhtul toimus ka ringraja mootorrataste paraad läbi Pärnu linna ja sõitjate tutvustus kesklinnas. Väga lahe üritus. Rahvale lahemale.

Laupäeva hommikul oli kohe ajasõit. 1.20,9! Voilaa! Ülirahul. Külgkorvide stardis aga juhtus see, mida kõik kardavad, lendas mootor või käigukast ja kolmandiku raja ulatuses pandi õli maha. Start oli B600 klassiga koos.  Kui mujalt sai absorbendist mööda, siis üks paremkurv oli selline, et tuli sellest kuskilt üle sõita. Aeg taaskord 2 sekundit aeglasem, lihtsalt ei julgenud sellest triibust üle sõita. Võistlus oli 8 ringi. Poole pealt oli aga nii tõsine kukkumne, ilmselt just selle absorbendi pärast, et sõit katkestati ja tuli kordusstart. Kordistatrdis läksid kaks veel samas kohas, aga saime ikka finishilipuni sõita.

Pühapäeval warm-upis tunne jälle kadunud, püüdsin leida kindlust, aga aeg ikka 23. Ja siis tuli start, minu kõige oodatum start aasta jookul- Superstock ja Rookie eraldi! Saime 5 ringi sõidetud, kui hakkas kallama kui oavarrest, hetkega oli rada täiesti märg ja sõit katkestati. Sain just tunde kätte ja ees olnud võistlejad olid mulle just mugaval kaugusel ning eest ära ei läinud kuhugi. Tohutult kahju. Täpselt ei tea, aga aeg oli olnud 21. Niisiis taaskord kordusstart, aga seekord vihmas. Kõik läksid kikivarvukil, sest ei mäletagi, millal viimati sai vihmas sõidetud. Polnud ka seda rehvi enne proovinud. Igatahes, kui võistlustel meie klassis osales 18 võistlejat, lõpetasin tubli 10. kohaga. Vihmas sõitsin oma rattaga. Juba boksist välja keerates sain aru, kui suur vahe oli nendel kahel rattal. Lisaks ei saanud ära kasutada kõiki pöördeid, sest käiguvahetuse elektroonika seda ei lubanud. Ajaks 1.33.

Järgmine etapp toimub Pärnus 20-21.08.

Mõõdunud nädalavahetusel, 04-05. juunil, toimus Pärnus Eesti Meistrivõistluste esimene etapp. Kui tavaliselt on esimesed trennid mai algul ja etapp hiljemalt mai keskel, siis sel aastal oli avaetapp suhteliselt hiline.

Terve maikuu oli nii suur suvi (v.a mootorratta hooaja avamise päev), et esimese etapi ajaks oleks pidanud juba palju rajakilomeetred olema kogunenud. Rattale sain amordid alla alles 25.mai ja sama päeva kolmapäevane rajaõhtu oli esimene võimalus rada sõita, aeg oli 1.23. Võtsin kohe plaani ka reedest pühapäevani, sest võidusõidu nädal oli ukse ees ja siis rada kinni. Vaja oli saada amordiseaded paika. Kõigil kolmel päeval sõitsin juba 1.22.

Võidusõidu nädalal proovisin ka veel rajaõhtul, sest tahtsin esiamordis pehmemat vedru proovida. Aga hoogu juurde ei saanud. Ja oligi käes laupäev- ametlik treeningpäev. Endiselt 1.22.

Eestisse tuli sõitma ka Uus-Meremaalt pärit Avalon Biddle, kes sõidab koos Hannes Soomeriga European Junior Cup sarjas ja teeb pooltele poistele tuule alla. Ülimalt tore oli temaga tutvuda, absoluutselt tore tüdruk, äärmiselt rõõmsameelne ja see oli nakkav!

Pühapäeval oli ilm hoopis midagi muud, kui viimane kuuaega. Külm. Pilves. Tuul.  Hommikul vara vabatreening, aega ikka ei parandanud ja kohe ajasõit. Ajasõidu alguseks hakkas veel vihma tibutama. Õnneks ei lasknud minu pea sellest ennast häirida ja alistasin ajasõidus seni piiriks olnud sekundi ja kirja sain 1.21,5. Ise olin rahul. Arvestades, et rajatingimused olid kehvemad.

Esimene start läks kehvasti, kuna minu ette jäid kaks lõunanaabrit, kellest tagumine sõitis lihtsalt keset rada. Paar korda proovisin temast mööduda, sain kõrvale, aga tekkisid üpris ohtlikud momendid. Loobusin. Täielik Deja Vu!  Kahjuks tegin ka väikse vea ja kaks tagumist konkurenti said mööda. 

Teine stert, teine võimalus. Jälle sai sama konkurent mu ette, aga õnneks ta polnud sugugi aeglane, lihtsalt sõitis keset rada. Sel korral polnud tema ees aeglast sõitjat, seega sai normaalse hoo üles. Viimase ringi, viimases kurvis proovis üks lõunanaaber minust mööduda, aga proovisin väljakiirendusega koha tagasi saada. See peaaegu mul ka õnnestus, kuna tundus, et minu rattal oli rohkem jõudu. Tema aga muudkui kaldus mulle peale ja lõpuks sõitiski otsa. Pidin gaasi lahti laskma, teine variant oleks 160-180km tunnikiirusega põllule sõita. Pole mul ju massi ka, hea kerge eest ära lükata  Hea, et püsti jäin. Kahjuks ajasõiduaeg jäigi päeva parimaks.

Päeva lõpetas Superbike ja Rookie 1000 sõit, kuhu läksid kaasa sõitma ka minu klassi kiiremas- Hannes Soomer ja Avalon Biddle. Uskumatult äge sõit oli! Nemad kahekesi viimastelt kohtadelt 600ste tsiklitega. Sprintrace ehk 9 ringi. Hannes oli vist paari ringiga teine ja Avalon neljas! Üli super, väga põnev! Hannes lõpetas sõidu tihedalt  Martin Pärtelpoja kannul, tehes ka uue rajarekordi- 1.14,8. Avalon tuli lõppkokkuvõttes kuuendaks.

Järgmine etapp on 18-19. juunu Soomes Kemoras. Pärnus alles 09-10. juuli. Siis on toimumas Soome MV etapp, seega tõotab tulla palju sõitjaid ja palju põnevust. Tasub vaatama tulla!

15-16. august peeti Pärnus Soome MV etapp, mis andis võimaluse ka augustis võistluskeerises keerelda. EMV 6. etapp toimub augustis, aga Riias ja seal pole plaanis ohutuse mõttes osa võtta. Kaks korda sai kahe etapi vahel trennis käia, ajad 1.22.

Viimased trennid olin teinud kõik jubedamalt kulunud rehvidega, neljapäeval panin uued alla ja ratas oli nagu asfaldile liimitud. Murdsin viimases vabatrennis lõpuks uude sekundisse- 1.21,3. Stabiilselt 1.22. Reedel 1.21,2.

Laupäeva hommikul oli keha juba väga kange. Pidin enne ajasõitu minemist võimlema, et liigesed liikuma saada, sest muidu oleks vist paari ringiga olnud jaks otsas. Õnneks, sain sõita vabalt oma sõitu. Ühel järjekordsel ringil paremkurvi sisenedes nägin järsku enda kõrval kellegi esiratast, tõmbasin selja sirgu ja lasin otseks, pihta sain ikka. Õnneks jäime mõlemad püsti. Üks põhjanaaber tahtis minust vist läbi sõita. See lõi rütmi mõneks ringiks segamini. 

Ajasõidus uus isiklik rekord- 1.20,7! Viis ringi 20 lõppu, kuniks soomlane otsa kihutas, siis kolm ringi 21-22 ja viimane taaskord 20. Uus sekund ja stabiilselt! Väga õnnelik!

Võisusõidus läks tavaliselt, jäin ühe soomlase taha, keda märkasin juba neljapäeval ja tõdesin, et temast sõites mööda on raske saada, kuigi ta oli aeglasem. Ja nii oligi. Viimasel ringil järsku ta enam ei kiirendanud, ja sain temast mööda. Pärast selgus, et ta arvas võidusõidu läbi olevat, kuid tegelikult oli üks ring veel!

Pühapäeval warm-upis hoog rauges 1.22. Arvasin, et mul pole rohkem midagi anda. Lootsin ainult hea stardi teha. Olin stardis väga kindel, aga... tõmbas tagarattasse. Korralikult. Tahtsin panna teise käigu, aga sattus vabakäik ja pöörded lakke. Vajutasin uuesti käiguhooba, aga pöörded olid liiga kõrged ja tõmbas teise käiguga veel rohkem tagarattasse kui esimesega. Hea, et üle ei tõmmanud. Ma üldse ei kujutanud ettegi, et mu ratas niimoodi tagarattasse läheb. Verest välja ei löönud, aga jäin eelviimaseks. olin kohe ühel soomlasel sabas ja mitu ringi otsisin võimalust mööda saada. Lõpuks sain finišisirgel kiirendades talle kõrvale ja ka mööda. Ees oli vaba rada, umbes kolmeks ringiks. Seejärel olin jälle sabas laupäevasel "takistusel". Kaks ringi oli sobivas kohas kollane lipp ja möödasõit seega keelatud. Eelviimasel ringil nägin siniseid lippe, ootasin, millal liider tuleb. Jõudes finišisirgele nägin tornis ruudulippu, aga liider ei olnud mööda sõitnud, seega teadsin, et tuleb üks ring veel sõita. Minu eesolija, aga arvas, et temal on sõit lõppenud ja sain temast viimasel ringil mööda! Uskumatu, et sama võidusõitja teeb kaks päeva järjest sama vea!

Tänu sellele, et kohe esimesest sommist mööda ei saanud. sain teha ka oma tempot ja sõitsin välja oma uue isikliku rekordi- 1.20,518. Lõpuks hea aeg ka võidusõidus, mis on väga oluline! Väga-väga õnnelik!

Samas sõidus sõitis Soome kiireim naine Jasmin Sarjos välja naiste uue rekordi, milleks on 1.16,8. Ulme. Laupäeval sõitis Hannes Soomer üle 600-te rajarekordi, mis on nüüd 1.15,909. Võimas!

Järgmine sõit Eestis toimub 12.09 Pärnus. Sinna suurte ootustega!

Teine etapp toimus Soomes, millest ma osa ei võtnud.

Juunis toimunud 3. etapi võidusõit läks sedavõrd untsu, et puudus igasugune soov midagi kirja panna. Trennides 1.23, ajasõidus 1.22,5. ilm oli ilus, kuigi prognoos lubas vaid vihma ja stardis jäin lõunanaabrite taha. Sel korral ei vedanud selliselt nagu esimesel etapil, et aeglasematest ükshaaval mööduma hakata. Ette jäi üks punt, kes omavahel madistas. Seda oli päris jube vaadata, minu ees olija oli pidavalt keset rada ristipõiki ja mul ei olnud võimalik isegi mõelda möödumise peale. Võistlusel oli ajasõidust igatahes 2 sekundit aeglasem kui ajasõidus, 1.24,4. 

4. etapp oli selle hooaja suurejoonelisim- Soome Meistrivõistluste etapp, mille raames peeti ka Eestikate sõidud. Ilmaprognoos oli taaskord väga vihmane, aga vihma tõttu jäi tegemata vaid üks trenn ja ilm igati soodne kihutamiseks. Trennis oli parim aeg 1.22,5. Laupäeva hommikuses ajasõidus sain uude sekundisse- 1.21,2 ja võistluseks olid suured ootused. 600 stardis oli 35 osalejat, tonnistel 38! Kahjuks nii laupäevases sprindis, kui ka pühapäevases pikas sõidus trügiti mulle ette ja paimaks ajaks oli 1.22,4. Kahju oli, et "vabas vees" sõita ei saanud ja kiiremaid ringe teha, samas oli aeg igati hea ja nuriseda oleks patt

Võidusõidunädalavahetus tuli kiirelt. Ilmad terve mai kuu nii külmad, et ei ühtegi trennivõimalust. Saali muidugi ka ei jõudnud. Rattaga jõudsin õnneks dünopingis käia ja tagarattast 117hj. Pole paha. Natuke tuli üht-teist ülekirjutada ka, et segud paigas oleks.

Võistlusnädala kolmapäeval otsustasin vähemalt rajaõhtule minna. Transponderit ei võtnud, nautisin niisama. Hea fiiling oli! Kuigi eks ma siiski umbes oma aega aimasin siiski.

Neljapäeval täis pikk trennipäev. Panin transponderi ka külge. 1.25. Täpselt nagu arvasin. Mõne ringi sain 1.24 ka. Tunne oli küll selline, et kihutan nagu pöörane. Õhtul otsustasin vahetada ülekannet, tagun ratast tunduvalt jõulisemaks.

Reedel uus võimalus. Esimeses trennis kohe vihmapiisad, kergelt pudistas terve sessiooni. Teise trenni alguseks sama lugu. Kohe esimesel ringil kukkus üks lõunanaaber ja terve sessiooni aja korjati teda sealt rajalt üles. Ja siis tuli lõuna, koos tugevama vihmaga ja kõik sadas märjaks! Järgmiseks trenniks oli aga asfalt kuiv, ilma suure tuule ja päikeseta olin tegelikult selle trenni juba maha kirjutanud. Aga vedas, peale seda veel kaks sessiooni, aga 1.24 ja sein on püsti ees. Uue ülekande sai siiski ära proovida ja see tundus parem.

Võistluspäeva ajasõit toimus juba 10.55. Õnneks oli päike väljas ja öö olnud kuiv. Alistasin 1.24. Kvali parim aeg 1.23,4 ja stardipaik alles 14. ruut. Kohutavalt kartsin, et tuleb jälle selline sõit nagu eelmise hooaja viimasel etapil, et jään ühe aeglasema taha ja mööda ei saa... Stardis on need lõunanaabrid totaalsed segod.

Start ise tegelikult õnnestus hästi! Keegi tagareast mööda ei saanud, aga enne esimest kurvi läks ikka väga kitsaks ja trügisid vahele ja esimesel ringil kaotasin veel kohti. Vahed venisid juba päris pikaks, aga lootust ma ei kaotanud. Natuke läks aega, et leida rütm ja proovisin esimesest mööduda, ei saanud, ootasin terve ringi seda sama kohta, et uuesti proovida ja sain mööda! Järgmine oli juba päris kaugel. Paari ringiga jõudsin talle järele ja paari ringiga sain temastki mööda. Olin juba täiesti kutu. Ja aru ei saa, kus kohas ringe näidatakse, palju veel?! Tundsin kuidas sõidutäpsus hakkab kaduma. Ja siis tuli esiots tagant juba ringiga Kahju, et ei saanud sõidu algusest kohe oma tempot sõita.

Lõppkokkuvõttes jäin aga väga rahule, parim ringiaeg 1.22,2 (sõitsin mitu ringi 1.22 ja seda just siis kui olin vabas vees ja täiesti väsinud). Ja sain teha neli möödasõitu ja sõidukindlus ja stabiilsus olid olemas. Head emotsioonid, mida muud ongi vaja!? Arvestades, et on hooaja esimene etapp ja trenni pole üldse saanud teha, siis minu jaoks super tulemus. Täielik nauding!

Kahjuks pidi Aivar võistluse katkestama, kuna Ducati mootorisse tuli taaskord kolin sisse. Tundub, et Ducatidest on nüüd küll, tagasi Yamaha leeri.

Järgmine etapp toimub Eestis juba kolme nädala pärast.

Hooaeg jõudis kätte väga kiirelt, mitte mingisugust üldfüüsilist ettevalmistust polnud jõudnud teha. Mitte kordagi polnud jõudnud treeningsaali, ainus trenn on iga päev õues ringi trampida.

Mai alguses toimus kolme päeva pikkune ametlik treeninglaager. Läksime juba neljapäeval kohale, et hakata amorte seadistama. Rannikul mõõdeti tol päeval tuule kiiruseks üle 20m/s, seega erilist tempot arendada ei saanud. Vähemalt päike oli. Ei pannud isegi transponderit peale, mingit aega polnud võimalik sõita. See tuul tegi ikka vahepeal nalja küll, täiesti võimatu oli kihutada, tahtis rajalt minema lükata.

Reedel oli tuul küll vaiksem, aga temperatuurid tublilt alla 10 kraadi, ja erilist päikest polnud. Mõne ringi tegin ja loobusin. Laupäeval oli ilm veel kehvem. Ja pühapäeval veel hullem- sadas Nii palju siis treenimisest. Esimene etapp 30.05, seega aega küll.

Ducati saime ka talvega käima ja loodetavasti veel paremaks ja kiiremaks.

Peale viimast etappi sai veel kaks korda Pärnus trennis käidud. Suur rõõm oli taasleitud stabiilsuse üle. Kuigi ajavõtusüsteem jupsis ja kirja sai vaid mõned ringid, oli selge, et hoog oli 1.21-1.22.

Ducati mootor ainult lõpetas suure kolinaga töölepingu

Möödunud nädalavahetusel toimus Pärnus mootorrataste ringrajasõidu viies etapp. 

Neljapäeval ja reede olid trennipäevad. Ei olnud lihtne. 1.23 peal nagu sein ees. Laupäeva hommikul oli vabatrenn. Läksin vana esirehviga, taha panin uue. Ja lihtsalt suurepärane, stabiilselt 1.22. Ajasõiduks uus esirehv ka alla... ja jälle see 1.23. Viimastel ajasõidu ringidel sain aja 1.22 peale. See-eest minu ees olnud kaheksa sõitjat olid sekundi sees ja sõitsid 1.20. 600-te klassi hoog on ikka läinud väga kiireks.

Võidusõidu start läks päris ilusti. Lootsin, et saan peale starti nendele kiirematele tuulde. Kahjuks sai esimeses kurvis kohe üks minu kõrvalt startinud lätlane mööda, loomulikult see aeglasem. Ja oligi korras.

Mõned ringid sõitsin tal sabas, vaatasin, et midagi lihtsat ei saa olema. Lõpuks otsustasin, et proovin temast mööda saada. Kogusin terve ringi hoogu ja sõitsin enne vanale stardisirgele tulekut talle pidurdusmaal kõrvale. Kuna sõitsin ennast nö kurvi kinni, pidin rohkem pidurdama ja see oli nii nagla, et kallas mulle peale. Palju ei jäänud puudu, et oleks tagarattaga mulle esirattasse sõitnud. Pidin ikka selja sirgeks tõmbama. Peatselt proovisin enne shikaani uuesti ja pidurdasin kõrvale... ja jälle lätlane kallutas peale. Siis otsustasin, et see risk on ikka liiga suur ja lootsin, et teeb äkki vea. Tegi vea küll ja sellise, et oleks talle tagant otsa lajatanud stardisirge lõpus, nii et sain veelkord selja sirgu ajada. 

Väga raske on saada sõidu alguses kellestki mööda, kes on vaid sekundi aeglasem. Sõidu algul ei saa kohe rütmi ja kui keegi jääb jalgu, siis ei saagi rütmi. Lätlane oli suure kogemusega sõitja ja sõitis ilusti raja täis. Kahjuks ainult oli peaaegu igas kurvis minust aeglasem.

Kahjuks siis seekord sedasi. Üldkokkuvõttes siiski Eesti Meistrivõistluste teine koht.

Plaan veel trenni ka minna, tahaks kihutada!

Möödunud nädalavahetusel toimus Pärnus EMV 2.etapp, mis oli ühtlasi Soome Meistrivõistluste etapp ja soomlaste korraldada. Soome etapp tõi Pärnusse väga palju võistlejaid, uuel rajal nii palju ei olegi vist enne olnud.

Nädal enne võistlust oli esimene võimalus üldse mootorrattaga rajale saade peale eelmist etappi, nimelt oli Auto24ring kolm nädalat ainult Porchede päralt. Kahjuks aga sellel trennipäeval sain sõita täpselt nii palju, et rajalemineku ringil tulin uuesti maha, kuna hakkas sadama. Järgmine võimalus oli võidusõidunädala kolmapäeva rajaõhtul. Seega täpselt kuu aega oli jäänud vahele. 

Neljapäeval sai juba rohkem trenni teha, hoog tundus küll hirmus kiire, tunne hea, aga aeg ainult 1.24 - 1.25. reedel veel kolm trenni, aeg ikka sama. Ja oi kuidas väsitas!

Laupäeval oli hommikul ajasõit. Ajasõidus suutsin lõpuks 1.24 barjääri ületada ja sõita täpselt oma eelmise aasta parimat aega- 1.23,2. Ja siis tuli kohe otsa sprindi võistlus- 8 ringi. Kahjuks läks start täiesti untsu ja jäin kuhugi päris tagaotsa. Sõitsin ühe konkurendi taga, kes minu hoogu üldiselt sõidab ja teadsin, et ta tahtis aega parandada, seega lootsin, et aeg on hea. Siis aga jäi ette üks soolmlane, kelle ratas sirgel teda väga vedada ei jõudnud, aga mööda sõita mitte kuidagi ka ei õnnestunud. Nii ma siis tma sabas hambaid krigistasin. Aeg oli 1.24,7. Katastroof. Aga vähemalt viimane ei olnud, keegi oli nokkinud minu selja taga, aga mööda ei saanud. Peale mai kuus juhtunud kukkumist eessõitja pärast, kardan neid kaasvõistlejaid nagu tuld.

Pühapäeva hommikul oli küll selline kõhe tunne, et mis asja ma küll siin hullude keskel teen. Aga siis tuli warm-up ja laks väga hästi, parandasin veel aega- 1.23,1.

Võistluse eel oli väga tugev närv sees, kartsin, et juhtub jälle sama- start läheb metsa ja keegi jääb jalgu, kellest mööd ei saa. Stardis tõmbas tagarattasse, aga sain siiski päris edukalt minema. Sõidu käigus sain päris mitmest konkurendist mööda ja hoog tundus nagu hommikul soojendussõidus. Viimastel ringidel jõudsin väga kiirelt järgmisele kahele võistlejale järele, aga siis juba langes ruudulipp. 

Tulemuseks Superstock 600 klassi Eesti arvestuse  3. koht ja uus isiklik rekord- 1.21,0, täielik üllatus. Ma siiani ei suuda seda uskuda, et suutsin ühe sõiduga oma parimat aega kärpida lausa 2,1 sekundit. Ja tore on veel see ka, et kõik peale ühe ringi (kus tuli mulle ette üks põllul käija) sõitsin 1.21-1.22. Mul pole aimugi, kust see hoog tuli, aga no paremini ei oleks saanud minna!

Viimati oli nii suur rõõm siis, kui ma 2011.a võitsin sõidu ja tulin karikavõitjaks. Hirmus palju tuli vaeva näha alates uue raja avamisest ja eelmise kevade kukkumisest ja see hoog lasi ennast ikka väga kaua oodata! Igatahes, MEGAMEGAMEGA!!! 1.22 oli mu pikaaegne unistus, mis sai nüüd tublilt ületatud. Edasi ainult uute eesmärkide nimel!

Järgmine etapp Eesti pinnal toimub alles 5-6. septembril.

Möödunud nädalavahetusel toimus Eesti meistrivõistluste avaetapp Pärnus Auto24ringil. Algselt plaanitud Cup of Countries ja Venemaa meistrivõistluste etapp jäi kahjuks küll Pärnus pidamata, aga ega Eesti sõidud seepärast pidamata jäänud.

Algselt pidid trennid algama juba kolmapäeval, aga vahepeal saabunud sügis kärpis trenniaega ja rajale sai alles reedel. Ühest küljest oli see hea, pidi vähem muude asjadega rabelema, aga teisest küljest jäi peale kukkumist trenniaega liiga väheks..

Järgmisel päeval kohe peale kukkumist kiskusin ratta laiali ja tegin, mis oskasin. Sain uue gondli, mis sai kohe uuesti valge-neoonpunase värvikatte. Avastasin veel uue häda, nimelt kukkumisega oli traaversil küljest murdunud lenksu piiraja. Teisipäeva hilisõhtuks sai kõik vajalik kokku keevitatud ja kokku kruvitud, aga õues oli 6 kraadi ja sadas kuni reedeni.

Reedel õnneks oli ilm juba parem. Raja ääres pidime vahetama veel esiveljel laagri, sest see oli totaalselt läbi. Plaanitud oli jõuda teise trenni, aga nagu tavaliselt, läks iga asjaga nii kaua, et rehvid päris soojaks ei saanud õigeks ajaks. Sellest polnud hullu, sest üpris kohe trenni algul olid väljas punalipud. Trenn küll jätkus, aga paari minuti päras pandi uuesti punased lipud välja. Soome kiire naine Jasmin Sarjos kukkus nii õnnetult, et viidi kiirabiga haiglasse (labajalg sai viga, õnneks midagi väga hullu ei juhtunud).

Järgmisesse trenni jõudsin peale. Panin selga uue kombe, aga see ei lasknud lihtsalt sõita, põlve ei saanud üldse välja lükata. Järgmiseks trenniks panin oma vana kriimu selga tagasi. Ainult kolm trenni oligi ja kahjuks päeva ajad ei olnud midagi rõõmustavat, kuskile 1.24 ringi.

Võistluspäeva hommikul oli veel üks vabatrenn, panin alla uue rehvi, aga aega ei parandanud. Ajasõidus jäi parimalks 1.24,4. SuperStock ja Rookie ühisstardis alles 12. koht.

Start läks täitsa metsa ja ei teagi, mis juhtus. Kui siduri lahti lasin ja gaasi keerasin, siis tsiklil lihtsalt jõudu polnud ja edasi ei läinud. Jäingi viimaseks... Tükk aega ei saanud ühest aeglasemast sõitjast mööda ja see rikkus veel nii palju rütmi, et võistlussõidu aeg oli ajasõidu omast kehvem. Stocki arvestuses 7. koht.

Terve nädalavahetus oli nii palju õnnetusi ja kiirabi muudkui sõitis linnavahet. See tekitas parajalt kõhedust ja peale viimast kukkumist oli jälle kindlus ning stabiilsus kadunud. 

Nüüd on kolm nädalat pausi, kuna rada on Porche poolt kolmeks nädalaks broneeritud. Nii kaua tuleb üritada valu unustada ja ühtteist tuleb rattal muuta, on asju, mis mulle ei sobi. Äkki siis hakkab mõnusam.

Järgmine etapp toimub Pärnus 05-06. juuli. Siis toimub ühtlasi Soome Meistrivõistluste etapp.