#96 MAARJA NOORAK - GIRLPOWER

Peale viimast etappi sai veel kaks korda Pärnus trennis käidud. Suur rõõm oli taasleitud stabiilsuse üle. Kuigi ajavõtusüsteem jupsis ja kirja sai vaid mõned ringid, oli selge, et hoog oli 1.21-1.22.

Ducati mootor ainult lõpetas suure kolinaga töölepingu

Möödunud nädalavahetusel toimus Pärnus mootorrataste ringrajasõidu viies etapp. 

Neljapäeval ja reede olid trennipäevad. Ei olnud lihtne. 1.23 peal nagu sein ees. Laupäeva hommikul oli vabatrenn. Läksin vana esirehviga, taha panin uue. Ja lihtsalt suurepärane, stabiilselt 1.22. Ajasõiduks uus esirehv ka alla... ja jälle see 1.23. Viimastel ajasõidu ringidel sain aja 1.22 peale. See-eest minu ees olnud kaheksa sõitjat olid sekundi sees ja sõitsid 1.20. 600-te klassi hoog on ikka läinud väga kiireks.

Võidusõidu start läks päris ilusti. Lootsin, et saan peale starti nendele kiirematele tuulde. Kahjuks sai esimeses kurvis kohe üks minu kõrvalt startinud lätlane mööda, loomulikult see aeglasem. Ja oligi korras.

Mõned ringid sõitsin tal sabas, vaatasin, et midagi lihtsat ei saa olema. Lõpuks otsustasin, et proovin temast mööda saada. Kogusin terve ringi hoogu ja sõitsin enne vanale stardisirgele tulekut talle pidurdusmaal kõrvale. Kuna sõitsin ennast nö kurvi kinni, pidin rohkem pidurdama ja see oli nii nagla, et kallas mulle peale. Palju ei jäänud puudu, et oleks tagarattaga mulle esirattasse sõitnud. Pidin ikka selja sirgeks tõmbama. Peatselt proovisin enne shikaani uuesti ja pidurdasin kõrvale... ja jälle lätlane kallutas peale. Siis otsustasin, et see risk on ikka liiga suur ja lootsin, et teeb äkki vea. Tegi vea küll ja sellise, et oleks talle tagant otsa lajatanud stardisirge lõpus, nii et sain veelkord selja sirgu ajada. 

Väga raske on saada sõidu alguses kellestki mööda, kes on vaid sekundi aeglasem. Sõidu algul ei saa kohe rütmi ja kui keegi jääb jalgu, siis ei saagi rütmi. Lätlane oli suure kogemusega sõitja ja sõitis ilusti raja täis. Kahjuks ainult oli peaaegu igas kurvis minust aeglasem.

Kahjuks siis seekord sedasi. Üldkokkuvõttes siiski Eesti Meistrivõistluste teine koht.

Plaan veel trenni ka minna, tahaks kihutada!

Möödunud nädalavahetusel toimus Pärnus EMV 2.etapp, mis oli ühtlasi Soome Meistrivõistluste etapp ja soomlaste korraldada. Soome etapp tõi Pärnusse väga palju võistlejaid, uuel rajal nii palju ei olegi vist enne olnud.

Nädal enne võistlust oli esimene võimalus üldse mootorrattaga rajale saade peale eelmist etappi, nimelt oli Auto24ring kolm nädalat ainult Porchede päralt. Kahjuks aga sellel trennipäeval sain sõita täpselt nii palju, et rajalemineku ringil tulin uuesti maha, kuna hakkas sadama. Järgmine võimalus oli võidusõidunädala kolmapäeva rajaõhtul. Seega täpselt kuu aega oli jäänud vahele. 

Neljapäeval sai juba rohkem trenni teha, hoog tundus küll hirmus kiire, tunne hea, aga aeg ainult 1.24 - 1.25. reedel veel kolm trenni, aeg ikka sama. Ja oi kuidas väsitas!

Laupäeval oli hommikul ajasõit. Ajasõidus suutsin lõpuks 1.24 barjääri ületada ja sõita täpselt oma eelmise aasta parimat aega- 1.23,2. Ja siis tuli kohe otsa sprindi võistlus- 8 ringi. Kahjuks läks start täiesti untsu ja jäin kuhugi päris tagaotsa. Sõitsin ühe konkurendi taga, kes minu hoogu üldiselt sõidab ja teadsin, et ta tahtis aega parandada, seega lootsin, et aeg on hea. Siis aga jäi ette üks soolmlane, kelle ratas sirgel teda väga vedada ei jõudnud, aga mööda sõita mitte kuidagi ka ei õnnestunud. Nii ma siis tma sabas hambaid krigistasin. Aeg oli 1.24,7. Katastroof. Aga vähemalt viimane ei olnud, keegi oli nokkinud minu selja taga, aga mööda ei saanud. Peale mai kuus juhtunud kukkumist eessõitja pärast, kardan neid kaasvõistlejaid nagu tuld.

Pühapäeva hommikul oli küll selline kõhe tunne, et mis asja ma küll siin hullude keskel teen. Aga siis tuli warm-up ja laks väga hästi, parandasin veel aega- 1.23,1.

Võistluse eel oli väga tugev närv sees, kartsin, et juhtub jälle sama- start läheb metsa ja keegi jääb jalgu, kellest mööd ei saa. Stardis tõmbas tagarattasse, aga sain siiski päris edukalt minema. Sõidu käigus sain päris mitmest konkurendist mööda ja hoog tundus nagu hommikul soojendussõidus. Viimastel ringidel jõudsin väga kiirelt järgmisele kahele võistlejale järele, aga siis juba langes ruudulipp. 

Tulemuseks Superstock 600 klassi Eesti arvestuse  3. koht ja uus isiklik rekord- 1.21,0, täielik üllatus. Ma siiani ei suuda seda uskuda, et suutsin ühe sõiduga oma parimat aega kärpida lausa 2,1 sekundit. Ja tore on veel see ka, et kõik peale ühe ringi (kus tuli mulle ette üks põllul käija) sõitsin 1.21-1.22. Mul pole aimugi, kust see hoog tuli, aga no paremini ei oleks saanud minna!

Viimati oli nii suur rõõm siis, kui ma 2011.a võitsin sõidu ja tulin karikavõitjaks. Hirmus palju tuli vaeva näha alates uue raja avamisest ja eelmise kevade kukkumisest ja see hoog lasi ennast ikka väga kaua oodata! Igatahes, MEGAMEGAMEGA!!! 1.22 oli mu pikaaegne unistus, mis sai nüüd tublilt ületatud. Edasi ainult uute eesmärkide nimel!

Järgmine etapp Eesti pinnal toimub alles 5-6. septembril.

Möödunud nädalavahetusel toimus Eesti meistrivõistluste avaetapp Pärnus Auto24ringil. Algselt plaanitud Cup of Countries ja Venemaa meistrivõistluste etapp jäi kahjuks küll Pärnus pidamata, aga ega Eesti sõidud seepärast pidamata jäänud.

Algselt pidid trennid algama juba kolmapäeval, aga vahepeal saabunud sügis kärpis trenniaega ja rajale sai alles reedel. Ühest küljest oli see hea, pidi vähem muude asjadega rabelema, aga teisest küljest jäi peale kukkumist trenniaega liiga väheks..

Järgmisel päeval kohe peale kukkumist kiskusin ratta laiali ja tegin, mis oskasin. Sain uue gondli, mis sai kohe uuesti valge-neoonpunase värvikatte. Avastasin veel uue häda, nimelt kukkumisega oli traaversil küljest murdunud lenksu piiraja. Teisipäeva hilisõhtuks sai kõik vajalik kokku keevitatud ja kokku kruvitud, aga õues oli 6 kraadi ja sadas kuni reedeni.

Reedel õnneks oli ilm juba parem. Raja ääres pidime vahetama veel esiveljel laagri, sest see oli totaalselt läbi. Plaanitud oli jõuda teise trenni, aga nagu tavaliselt, läks iga asjaga nii kaua, et rehvid päris soojaks ei saanud õigeks ajaks. Sellest polnud hullu, sest üpris kohe trenni algul olid väljas punalipud. Trenn küll jätkus, aga paari minuti päras pandi uuesti punased lipud välja. Soome kiire naine Jasmin Sarjos kukkus nii õnnetult, et viidi kiirabiga haiglasse (labajalg sai viga, õnneks midagi väga hullu ei juhtunud).

Järgmisesse trenni jõudsin peale. Panin selga uue kombe, aga see ei lasknud lihtsalt sõita, põlve ei saanud üldse välja lükata. Järgmiseks trenniks panin oma vana kriimu selga tagasi. Ainult kolm trenni oligi ja kahjuks päeva ajad ei olnud midagi rõõmustavat, kuskile 1.24 ringi.

Võistluspäeva hommikul oli veel üks vabatrenn, panin alla uue rehvi, aga aega ei parandanud. Ajasõidus jäi parimalks 1.24,4. SuperStock ja Rookie ühisstardis alles 12. koht.

Start läks täitsa metsa ja ei teagi, mis juhtus. Kui siduri lahti lasin ja gaasi keerasin, siis tsiklil lihtsalt jõudu polnud ja edasi ei läinud. Jäingi viimaseks... Tükk aega ei saanud ühest aeglasemast sõitjast mööda ja see rikkus veel nii palju rütmi, et võistlussõidu aeg oli ajasõidu omast kehvem. Stocki arvestuses 7. koht.

Terve nädalavahetus oli nii palju õnnetusi ja kiirabi muudkui sõitis linnavahet. See tekitas parajalt kõhedust ja peale viimast kukkumist oli jälle kindlus ning stabiilsus kadunud. 

Nüüd on kolm nädalat pausi, kuna rada on Porche poolt kolmeks nädalaks broneeritud. Nii kaua tuleb üritada valu unustada ja ühtteist tuleb rattal muuta, on asju, mis mulle ei sobi. Äkki siis hakkab mõnusam.

Järgmine etapp toimub Pärnus 05-06. juuli. Siis toimub ühtlasi Soome Meistrivõistluste etapp.

Täna käisin Pärnus trennis, esimest korda sel aastal oli trennis päris soe. Kahjuks aga ei läinud kõik päris nii, nagu oleks tahtnud.

Kohale jõudes selgus, et päev oli koos soomlaste ja lätlastega. 40min sõitsid soomlased ja 20 kõik ülejäänud. Palju sõitjaid küll ei olnud, aga see-eest palju tänvasõitja-laadseid ja ohtlikult sõitvaid.

Kohe esimeses trennis jäi ette üks lätlane, kes enne kurvi sõitis keset rada, nii et seestpoolt mööda minemine oli väga keeruline. Sirgel aga ka mööda ei saa, sest tonnisel lihtsalt nii palju rohkem jõudu.

Teises trennis sattusin temaga taaskord kokku... terve ringi üritasin, järjest igas kurvis sõitsin talle enne kurvi kõrvale, et laseks mu mööda, aga andsin ise igaks juhuks järgi. Lõpuks vanale stardisirgele tulles otsustasin siis väljast minna, kuna ta oli niii keset rada, et seal oli maa ja ilm ruumi. Sain temast hooga kenasti mööda, aga pöördepunkt jäi hiljemaks. Nii kui sisse kallasin, läks esiots alt ära. Muud põhjust ma ei suuda leida, kui et rada oli väljaspoolt sõidujoont nii tolmune, et pidamine kadus. Asfaldil õnnestus küll esiots ära päästa ja püsti jääda, aga sellest olenemata oli suund juba põllule.  Edasi läks krossiks. Kahjuks on raja kõrval kohe kruus nii pehme, et ei saanud pidurdada ega raja poole tagasi keerata, mitte midagi ei aanud teha. Suur tegu oli ennast püsti hoida, aga ohtliku kiirusega lähenes raja põrkepiire... Pidurdasin korra ja tahtis kohe pikali visata, aga jäin veelkord püsti. Enne piiret aga on kruus veel pehmem ja sinna jäi mu esiratas lõpuks kinni ja tegin koos rattaga salto, ise tegin mõned kukerpallid otsa. Ratas maandus kellaraamile, mis on pilbasteks ja esigondel samuti. Muu jäi õnneks terveks. Vähemalt praegu tundub nii. Hea, et enne seda piiret pikali sai.. Lätlane oli nii osavõtlik, et tuli sõitis sinna kruusa sisse mulle järgi ja hirmsasti muretses. Tsikli sain püsti ja sõitsin lõppkokkuvõttes sealt august ise boksi.

Nüüd on kolm päeva aega lappida. Kolmapäeval on juba trennipäev, kui ilm ainult lubaks!

Selle aasta esimene trenn sai tehtud 25. aprill Pirelli testipäeval Pärnus. Polnud aimugi, kas jätkan sealt, kus sügisel pooleli jäi või hakkan taaskord iseendaga võitlust pidama nagu pool eelmist suve. Esimene trenn oli täielik kosmos! Pealegi oli jälle tagasi käiguvahetuselektroonika jama, shifter lihtsalt ei töötanud. Õnneks selgus boksis, et andur oli lahti tulnud ja edasi oli juba lõbusam. Aega ei hakanud esimesel päeval võtma. Tunne oli super!

Järgmine trenn oli juba ametliku treeninglaagri raames. Neljapäeval, 1. mail oli selline koerailm, et sai Pärnus kütusekanistrid kärusse tõstetud ja Tallinna tagasi tuldud, kui mitu tundi oli saanud niisama külmetada. Tagasiteel sadas lörtsi ja oli +1 kraad sooja. Reede ja laupäev oli vähe parem. Reedel viimase trenni ajal tuli taaskord jääd taevast alla. Ikka väga külm nädalavahetus oli ja seepärast polnud ka ajad midagi vaimustavat. 1.25,8 jäi parimaks.

Eelmisel neljapäeval käisime taaskord Pärnus. Ilm oli väheke soojem ja aeg paranes 1.23,8 peale. Siiski oli rada veel külm ja tagarehvi alt jäi asfaldile korralik must jutt.

Elus esimest korda käisin ka autoga rajal, Auto24ring rendiautoga Toyota GT86-ga. Esimesed 5 ringi vihmaga, küll o li libe! Pärast 3 kuivaga, ajaks 1,43. Väga äge oli, aga mingit tunnetust selle lühikese ajaga küll ei saanud kätte. Hiljem oli mul võimalus istuda Tõnu Soomer'i BMW M3 GTRi (500hp ja papist kere :D) kõrvalistmel. Seega olen ma nüüd läbinud Pärnu ringi ajaga 1.20,midagi. Elamus oli see oioi milline! ULME! Tsikliga on ikka ilus sõita