#96 MAARJA NOORAK - GIRLPOWER

15-16. august peeti Pärnus Soome MV etapp, mis andis võimaluse ka augustis võistluskeerises keerelda. EMV 6. etapp toimub augustis, aga Riias ja seal pole plaanis ohutuse mõttes osa võtta. Kaks korda sai kahe etapi vahel trennis käia, ajad 1.22.

Viimased trennid olin teinud kõik jubedamalt kulunud rehvidega, neljapäeval panin uued alla ja ratas oli nagu asfaldile liimitud. Murdsin viimases vabatrennis lõpuks uude sekundisse- 1.21,3. Stabiilselt 1.22. Reedel 1.21,2.

Laupäeva hommikul oli keha juba väga kange. Pidin enne ajasõitu minemist võimlema, et liigesed liikuma saada, sest muidu oleks vist paari ringiga olnud jaks otsas. Õnneks, sain sõita vabalt oma sõitu. Ühel järjekordsel ringil paremkurvi sisenedes nägin järsku enda kõrval kellegi esiratast, tõmbasin selja sirgu ja lasin otseks, pihta sain ikka. Õnneks jäime mõlemad püsti. Üks põhjanaaber tahtis minust vist läbi sõita. See lõi rütmi mõneks ringiks segamini. 

Ajasõidus uus isiklik rekord- 1.20,7! Viis ringi 20 lõppu, kuniks soomlane otsa kihutas, siis kolm ringi 21-22 ja viimane taaskord 20. Uus sekund ja stabiilselt! Väga õnnelik!

Võisusõidus läks tavaliselt, jäin ühe soomlase taha, keda märkasin juba neljapäeval ja tõdesin, et temast sõites mööda on raske saada, kuigi ta oli aeglasem. Ja nii oligi. Viimasel ringil järsku ta enam ei kiirendanud, ja sain temast mööda. Pärast selgus, et ta arvas võidusõidu läbi olevat, kuid tegelikult oli üks ring veel!

Pühapäeval warm-upis hoog rauges 1.22. Arvasin, et mul pole rohkem midagi anda. Lootsin ainult hea stardi teha. Olin stardis väga kindel, aga... tõmbas tagarattasse. Korralikult. Tahtsin panna teise käigu, aga sattus vabakäik ja pöörded lakke. Vajutasin uuesti käiguhooba, aga pöörded olid liiga kõrged ja tõmbas teise käiguga veel rohkem tagarattasse kui esimesega. Hea, et üle ei tõmmanud. Ma üldse ei kujutanud ettegi, et mu ratas niimoodi tagarattasse läheb. Verest välja ei löönud, aga jäin eelviimaseks. olin kohe ühel soomlasel sabas ja mitu ringi otsisin võimalust mööda saada. Lõpuks sain finišisirgel kiirendades talle kõrvale ja ka mööda. Ees oli vaba rada, umbes kolmeks ringiks. Seejärel olin jälle sabas laupäevasel "takistusel". Kaks ringi oli sobivas kohas kollane lipp ja möödasõit seega keelatud. Eelviimasel ringil nägin siniseid lippe, ootasin, millal liider tuleb. Jõudes finišisirgele nägin tornis ruudulippu, aga liider ei olnud mööda sõitnud, seega teadsin, et tuleb üks ring veel sõita. Minu eesolija, aga arvas, et temal on sõit lõppenud ja sain temast viimasel ringil mööda! Uskumatu, et sama võidusõitja teeb kaks päeva järjest sama vea!

Tänu sellele, et kohe esimesest sommist mööda ei saanud. sain teha ka oma tempot ja sõitsin välja oma uue isikliku rekordi- 1.20,518. Lõpuks hea aeg ka võidusõidus, mis on väga oluline! Väga-väga õnnelik!

Samas sõidus sõitis Soome kiireim naine Jasmin Sarjos välja naiste uue rekordi, milleks on 1.16,8. Ulme. Laupäeval sõitis Hannes Soomer üle 600-te rajarekordi, mis on nüüd 1.15,909. Võimas!

Järgmine sõit Eestis toimub 12.09 Pärnus. Sinna suurte ootustega!

Teine etapp toimus Soomes, millest ma osa ei võtnud.

Juunis toimunud 3. etapi võidusõit läks sedavõrd untsu, et puudus igasugune soov midagi kirja panna. Trennides 1.23, ajasõidus 1.22,5. ilm oli ilus, kuigi prognoos lubas vaid vihma ja stardis jäin lõunanaabrite taha. Sel korral ei vedanud selliselt nagu esimesel etapil, et aeglasematest ükshaaval mööduma hakata. Ette jäi üks punt, kes omavahel madistas. Seda oli päris jube vaadata, minu ees olija oli pidavalt keset rada ristipõiki ja mul ei olnud võimalik isegi mõelda möödumise peale. Võistlusel oli ajasõidust igatahes 2 sekundit aeglasem kui ajasõidus, 1.24,4. 

4. etapp oli selle hooaja suurejoonelisim- Soome Meistrivõistluste etapp, mille raames peeti ka Eestikate sõidud. Ilmaprognoos oli taaskord väga vihmane, aga vihma tõttu jäi tegemata vaid üks trenn ja ilm igati soodne kihutamiseks. Trennis oli parim aeg 1.22,5. Laupäeva hommikuses ajasõidus sain uude sekundisse- 1.21,2 ja võistluseks olid suured ootused. 600 stardis oli 35 osalejat, tonnistel 38! Kahjuks nii laupäevases sprindis, kui ka pühapäevases pikas sõidus trügiti mulle ette ja paimaks ajaks oli 1.22,4. Kahju oli, et "vabas vees" sõita ei saanud ja kiiremaid ringe teha, samas oli aeg igati hea ja nuriseda oleks patt

Võidusõidunädalavahetus tuli kiirelt. Ilmad terve mai kuu nii külmad, et ei ühtegi trennivõimalust. Saali muidugi ka ei jõudnud. Rattaga jõudsin õnneks dünopingis käia ja tagarattast 117hj. Pole paha. Natuke tuli üht-teist ülekirjutada ka, et segud paigas oleks.

Võistlusnädala kolmapäeval otsustasin vähemalt rajaõhtule minna. Transponderit ei võtnud, nautisin niisama. Hea fiiling oli! Kuigi eks ma siiski umbes oma aega aimasin siiski.

Neljapäeval täis pikk trennipäev. Panin transponderi ka külge. 1.25. Täpselt nagu arvasin. Mõne ringi sain 1.24 ka. Tunne oli küll selline, et kihutan nagu pöörane. Õhtul otsustasin vahetada ülekannet, tagun ratast tunduvalt jõulisemaks.

Reedel uus võimalus. Esimeses trennis kohe vihmapiisad, kergelt pudistas terve sessiooni. Teise trenni alguseks sama lugu. Kohe esimesel ringil kukkus üks lõunanaaber ja terve sessiooni aja korjati teda sealt rajalt üles. Ja siis tuli lõuna, koos tugevama vihmaga ja kõik sadas märjaks! Järgmiseks trenniks oli aga asfalt kuiv, ilma suure tuule ja päikeseta olin tegelikult selle trenni juba maha kirjutanud. Aga vedas, peale seda veel kaks sessiooni, aga 1.24 ja sein on püsti ees. Uue ülekande sai siiski ära proovida ja see tundus parem.

Võistluspäeva ajasõit toimus juba 10.55. Õnneks oli päike väljas ja öö olnud kuiv. Alistasin 1.24. Kvali parim aeg 1.23,4 ja stardipaik alles 14. ruut. Kohutavalt kartsin, et tuleb jälle selline sõit nagu eelmise hooaja viimasel etapil, et jään ühe aeglasema taha ja mööda ei saa... Stardis on need lõunanaabrid totaalsed segod.

Start ise tegelikult õnnestus hästi! Keegi tagareast mööda ei saanud, aga enne esimest kurvi läks ikka väga kitsaks ja trügisid vahele ja esimesel ringil kaotasin veel kohti. Vahed venisid juba päris pikaks, aga lootust ma ei kaotanud. Natuke läks aega, et leida rütm ja proovisin esimesest mööduda, ei saanud, ootasin terve ringi seda sama kohta, et uuesti proovida ja sain mööda! Järgmine oli juba päris kaugel. Paari ringiga jõudsin talle järele ja paari ringiga sain temastki mööda. Olin juba täiesti kutu. Ja aru ei saa, kus kohas ringe näidatakse, palju veel?! Tundsin kuidas sõidutäpsus hakkab kaduma. Ja siis tuli esiots tagant juba ringiga Kahju, et ei saanud sõidu algusest kohe oma tempot sõita.

Lõppkokkuvõttes jäin aga väga rahule, parim ringiaeg 1.22,2 (sõitsin mitu ringi 1.22 ja seda just siis kui olin vabas vees ja täiesti väsinud). Ja sain teha neli möödasõitu ja sõidukindlus ja stabiilsus olid olemas. Head emotsioonid, mida muud ongi vaja!? Arvestades, et on hooaja esimene etapp ja trenni pole üldse saanud teha, siis minu jaoks super tulemus. Täielik nauding!

Kahjuks pidi Aivar võistluse katkestama, kuna Ducati mootorisse tuli taaskord kolin sisse. Tundub, et Ducatidest on nüüd küll, tagasi Yamaha leeri.

Järgmine etapp toimub Eestis juba kolme nädala pärast.

Hooaeg jõudis kätte väga kiirelt, mitte mingisugust üldfüüsilist ettevalmistust polnud jõudnud teha. Mitte kordagi polnud jõudnud treeningsaali, ainus trenn on iga päev õues ringi trampida.

Mai alguses toimus kolme päeva pikkune ametlik treeninglaager. Läksime juba neljapäeval kohale, et hakata amorte seadistama. Rannikul mõõdeti tol päeval tuule kiiruseks üle 20m/s, seega erilist tempot arendada ei saanud. Vähemalt päike oli. Ei pannud isegi transponderit peale, mingit aega polnud võimalik sõita. See tuul tegi ikka vahepeal nalja küll, täiesti võimatu oli kihutada, tahtis rajalt minema lükata.

Reedel oli tuul küll vaiksem, aga temperatuurid tublilt alla 10 kraadi, ja erilist päikest polnud. Mõne ringi tegin ja loobusin. Laupäeval oli ilm veel kehvem. Ja pühapäeval veel hullem- sadas Nii palju siis treenimisest. Esimene etapp 30.05, seega aega küll.

Ducati saime ka talvega käima ja loodetavasti veel paremaks ja kiiremaks.