#96 MAARJA NOORAK - GIRLPOWER

Esimene naismotosportlane kaasaegses ringrajaspordis

Blogi / Uudised

Tagasi sadulas ja EMV 3. etapp

Posted on July 21, 2013 at 1:15 PM

Reedel sai täpselt kaks kuud minu kukkumisest ja luumurdudest. Laupäeval oli järjekordne Eesti Mesitrivõistluste etapp. Terve juuni möödus ringrajaelust väga kaugel ja peaaegu kaks kuud ei saanud üldse sõita. Ei oleks arvanud, et kukkumine, vigastused ja peale seda nii pikk paus, hoole niivõrd laastavalt mõjuvad.


Vahepeal soetasin endale uue ratta, juuli alguses istusin esimest korda sadulasse, aga seda veel mitte kihutamiseks, vaid mootori sissesõiduks. Kaks korda sai käidud Pärnus kulgemas, et saaks vähemalt 400km spidomeetrile ette ja ratta dünopinki seadistamisele panna. See kulgemine väsitab kindlasti rohkem kui kihutamine. Esimesel päeval 1,5h järjest ja teisel päeval 2,5h järjest. Vahepeal käisin ühe korra tankimas. Pärast ei saanud sadulast maha, kondid nii kanged.


Peale sissesõitu järgmisel päeval sai ratta kohe dünopinki ja kõik pidi olema kihutamiseks valmis, sest uued gondlid pidid kohe-kohe jõudma! Aga.... gondlid olid millegi pärast saadetud Poola. Mis seal ikka, tuli vanad kukutud gondlid külge kruvida oma ilusale uuele ja heale rattale.


Kolmapäeval, nädal enne võistlusnädalat, oli tõehetk- esimest korda kihutama! Väga-väga raske oli, täielik eneseületus, mitte mingit usaldust rehvi, asfalti, rattasse ega endasse. Lisaks veel tehnilised probleemid- käiguvahetuse elektroonika (shifter) ei tööta. Parim aeg midagi 1.35.


Võistlusnädalal otsustasin teha nii palju trenni kui võimalik. Teisipäeva lõunaks olin kohal, mitte kedagi teist trennis ei olnud, äärmiselt imelik oli üksi kogu boksialal kohta sisse võtta. Ilm oli muidu hea, aga kohutav tuul. Alguses püüdsin ikka selle sama Dunlop rehviga, aga peale esimest libisemist panin alla uue Michelini. Midagi aga ei klappinud ja kurvides hakkas ratas põrkama. Proovisime uuesti tasakaalustada, aga midagi oli ikka valesti. Proovisin teist shifteri andurit, aga käiguvahetust ikka tööle ei saanud. Päeva parim oli vist 1.31,9. 


Kolmapäeval oli uus katse, shifter ikka ei töötanud. Päeva parimaks 1.33,8. Täielik ahastus. Õnneks tuli Risto Klausen raja äärde (seda küll siis kui tsikleid enam rajale ei lastud) ja andis väikse vihje mida shifteriga veel proovida ja see toimis, lõpuks ometi sai vähemalt rattal kõik asjad tööle!


Neljapäev, Pirelli rehvi testipäev. Kui kohale jõudsin, oli just tubli padukas lõppenud, aga lootust oli, et rada kuivab ära, endiselt puhus tugev tuul. Sai alla pandud tutikad Pirellid. Oli kohe kindel tunne hea rehviga sõita, parandasin aega 1.29,7. Lõpuks alla 30ne.


Reede, võistluste mitte-ametlik trennipäev. Öösel oli sadanud ja esimeses trennis rada niiske, ei hakanud peale minema ja siis edasi juba sadas ja ikka tugev tuul. Natuke isegi rõõmustasin, sest peale kolme päevast trenni oli keha juba nõder. Kella kolmeks kuivas ja kaks trenni sai teha. Kahjuks lasti meie trenni peale ka Honda CBR 500cc klass, kes trenni väga tublisti segasid, kuna hoogude vahe on väga suur. Seega oli päeva parim 1.31.


Võistluspäev, hommikul ilm väga ilus kuigi ikka endiselt tuuline, aga mina juba füüsiliselt nii kurnatud, et silmad paistes ja tunne oli selline, et ei ole silmatäitki maganud. Täielik jõuetus ja keha nii kange, et lihtsalt ei jaksa põlvegi välja ajada. Jälle pandi trenn kokku Hondadega, no ebareaalen nöök. Õnneks aeg paranes 1.28,4. Ajasõiduks oli optimism sees, aga juba peale mõnda ringi ei töötanud enam shifter. Mõtlesin, et mida siis nüüd jälle! Tuleb siis käiku vahetada gaasi maha lastes ja katsub sõiduks korda saada vähemalt. Jube keeruline oli. Natuke enne ajasõidu lõppu stardidirge lõpus aga kadus varba alt käiguvahetushoob! Süsteem oli ennast keermest lahti kerinud, sellest ka shifteri kadumine. Hea, et sõidus ei juhtunud! Aeg jälle kehvem- 1.29,4.


Stardi eel oli ikka väga kõikuv olla, hirm oli nahas. Õnneks stardib uus ratas veel paremini kui vana, aga stardis olin siiski viimane, kuna tasa ja targu! Esimses kurvis jäin tublisti pundist maha. Mõne ringi pärast jõudsin aga viimasele järele ja kihutasime koos (mulle tundus see kihutamisena vähemalt). Järsku kolmandiku võistluse peal kutt lasi hoo nii maha, et seisab jalus, mööda ei saanud väga ruttu, umbes kaks ringi läks vist aega enne, kui kiires kurvis talle oma nina näitasin, et vaadata, kas kallab peale või laseb mööda, lätlane ju ikka, need hullud. Aga lasi õnneks mööda. viimased ringid olin juba nii väsinud, et andsin alla ja just siis tegin oma kiiremad ringid 1.27,9.


Füüsiline tervis on enam-vähem korras, aga psüühika on veel väga nõrk, eriti teistega koos sõites. Järgmine nädal on uus võistlus, aga seekord ma proovin ennast enne vähem ära kulutada, vähem trenni teha. Usaldus ja tunnetus tuleb küll ainult sõites ja trenni tehes tagasi, aga nii suurt füüsilist ja emotsionaalset kurnatust ei tohi ka endale tekitada. 


Ootan kõiki kaasa elama laupäeval 27.07 Pärnusse Auto24ring'ile!

Categories: 2013

Post a Comment

Oops!

Oops, you forgot something.

Oops!

The words you entered did not match the given text. Please try again.

Already a member? Sign In

0 Comments